Lõpuks ometigi vaba.

Esimene kord, kus Valkryie oli vampiiride maal. Muidu taltsas ja oli ainult omal maal, et teisi eemale hoida, kuid nüüd tundis ta kiusatust. Ta oli lihtsalt müüri peal kõlkunud, kuid nüüd hüppas ta vampiiride maale. Ta tundis seletamatut vabadust. Tüdruk otsustas vampiiride maal edasi luurata, et näha, missugune see vampiiride maa õieti siis on.

"Hei, sina seal," kisendas Row müüri pealt. "Kuhu minek?"

Valkryie pööras oma pea järsult ning nägi eemalt vampiiri. Et ta tahtis ainult teravmeelitseda, mitte ebaviisakas olla, vastas ta tundmatule: ,,Ma arvan, et sinusuguste maale."

"Ei lähe läbi," lausus Row.

,,Ise käid küll, aga teistel ei luba?" nähvas Valkryie. Ta oli teda ennem küll näinud, aga vilksamisi.

"Ah vahet pole," lausus Row. Tal polnud kaklemise tuju.

,,Milleks oli siis vaja mind üldse tülitada?" küsis Ivy jälle. Ta kõrvad liikusid pahameeles ning Val ei leidnud endas piisavalt tahtmist, et seda lõpetada.

Sam maandus teisele poole Libahunti."Tere!Kas siin oli mingi probleem?"

Nähes veel teist vampiiri, läksid Valkryie sinised silmad kummaliselt õelaks. ,,Ma usun, et see probleem kestab mul veel, h ä r r a," rõhutas Ivy eriti viimast sõna. Talle meeldis tüli norida, vastupidiselt sellele, mida ta oleks teinud u. 9 aastat tagasi.

Isis tuierdas parasjagu rõõmsalt mööda müüri neiu kukus sealt väga õnnelikult ka alla, õnneks oma poole poole, aga millegi pärast vaatas ta otsa libahundile. Kurat kuidas too haises. "Tere. Kes sina oled?" küsis Nigra sellegi poolest rõõmsalt. Tal ei olnud tuju oma maad praegu kaitsta. Pohhui sest.

Kurat küll, mõtles hunt, palju neid siin veel on? Kuid ta jäi siiski oma hoiaku juurde ning vastas: ,,Valkryie Ivy Hemlock."

Rowena pööritas silmi.

"See on su nimi või?" küsis Nigra kes oli kergelt pilves olekus. Ta ei küsinud seda üldse pahatahtlikult, vaid siiralt.

,,Arvatavasi, sest mingi olend või staatus see ju ei ole," vastas tüdruk turtsatusega. ,,Ja pealegi, poiss, ma lihtsalt arvasin, et sulle kuluks selline pöördumine ära," kuulis tüdruk nüüd alles poisi lauset.

Rowena istus mingile suvalisele kivile. "Siin käib mingi kokkutulek?"

Tüdruk ainult kortsutas kulmu. Siis pöördus ta kahe allesjäänu poole: ,,Niisiis, vampiirtüdrukud, on teil midagi targemat mulle öelda enne kui ma lahkun?"

"Mmmm," mömises Row. "Vist mitte."

,,Ja sinul?" küsis ta teise käest, kes oli sellise "pilves" olekuga.

"Ah?" küsis Isis maa peale naastes. "Mida?" ei saanud tüdruk aru. Ta oli oma mõtetes ekslenud.

,,Ei oma tähtsust," ütles Valkryie kannatust kaotamas. ,,Ma lähen," ning ta asus teele, et avastada oma põhivaenlaste maad.

Rowena vaatas ükskõikselt ringi.

"Ma tulen kaasa!" teatas Isis kindalt ning ajas ennast püsti tormates võõrale hundile järele.