Smalltown

Sam lonkis vaikselt mööda vihmast läbivettinud tänavat.Ta vältis kõiki pilke.Kõik temast mööda ruttavad olevused heitsid talle kahtlustavaid pilke.Ta hele nahk reetis ta.Ta kuulatas ja pistsis siis plagama keegi oli teda taga hakkanud ajama.Ta pööras kiirelt ühte kõrval tänavasse,avas tiivad ja kadunud ta oligi.Ta maandus ühel katusel ja vaatas kuidas üks Liba Tänavale pööras ning peaga hüsteeriliselt vahkides kedagi otsis."Pagan tänatud!"

Sam pööras jahmatunult end ümber ja vaatas hundi poole.Ta pööras end korralikult ringi ja vaatas kuidas hunt igat tema liigutust jälgis.Ta peatus korra ja kõndis siis ühe koha peal edasi tagasi. "Kuidas saan sulle kasulik olla?"küsis ta viisakalt.

"Kahjuks pole see võimalik!" vastas Sam rahulikul toonil.Ta jälgis krantsi nahal värelevat tuld.see ei hirmutanud teda sest ta teadis et suudab end selle eest kaitsta kui peaks juhtuma end too teda ründab."Ei tea kas ta ründab mind"Mõtles sam vaikselt kuid ta oli selles enam kui kindel et see juhtub kuna lahkuda ta veel ei kavatsenud.

Sam tundis kellegi puudutust oma meeltes."Kahjuks ei saa ma seda infot avaldada!"Nüüd seadis ta oma meeltele barrikaadid et vältida vastase uut rünnakut."Muidugi ma ei kavatse sind rünnata.Ja kui ma tahakski oleks ma seda juba ammu teinud...Või mis?"ta oli endiselt rahulik.See ajas teda juba ennast närvi ning ta jätkas,kuid nüüd natuke lõbusamalt:"ka mul on abilisi...niiet ka mina pole üksi."Ta pööras pea ära ning jälgis kuidas need krantsid oma iga päevaseid tegevusi teevad.

OT: Need barrikaadid, või mis iganes asjad, ei ole vajalikud, kuna Ryan ei saa mõtteid lugeda. Ta saab ainult enda mõtteid teise olendi pähe panna ning toda nendega mõjutada, aga ka seda ei ole ta praegu teinud.

"Kahjuks pean ma su siis kõrvaldama." lausus Ryan ennast jätkuvalt liigutamata. Tal polnud vaja kellegi kõrvaldamiseks kakelda. Seda sai ka teisiti teha. "Mina ei vaja abilisi." lausus Ryan kerge põlgusega. See, et neid kes talle appi tõttama on valmis, et tähenda, et ta neid tahab. Mees oli võimeline ka ise asjad joonde ajama, kuigi see ei olnud ainult tema asi. Kui mõni lollakas valele maale eksis, siis oli see kõigi selle maa elanike asi, kuid parasjagu tegeles sellega lihtsalt Ry, isiklikult. Need 'krantisid' ei teinud enam ammu oma igapäeva toimetusi. Need krantsid olid kas vampiiri haisust peavalu saanud ja minema läinud või jõllitasid nüüd ainiti katuse poole, kus kaan ja hunt vasamisi seisid.

OT:see ongi nagu selle kaitseks et seda ennetada...

Sam pööras end taas ümber ja irvitas siis Krantsile näkku."Mis su nimi on poisu?"Ta teadis et hunt poleks suutnud teda võita.Ta seisis poisile kindlalt vastu ja jälgis kindlalt poisile silma ja ootas et too vastaks.

OT: Aga selleks peaks su karakteril ka vastav võime olema ju?

Küll on enesekindel tola. Hundid ei ole nii nõrgad kui nad välja paistavad. Missiis, et nad kõik ei ole prefektsetl ilusad ja haiglaselt kahvatu ja kõva nahaga nagu kaanid. Ryan kortsutas vaevumärgatavalt kulmu, enne kui endise rahuga lausus. "See info ei ole mõeldud nii külmadele kõrvadele." teatas Ry väärikalt.

OT:Ma oskan vaid end kaitsta ei miskit enamat

"Ja miks mitte"Tundis Sam endiselt huvi.Ta polnud oma pilku endiselt Krantsi silmadelt pööranud.Ta jõllitas neid ülima vastikusega kuid siiski jõllitas.

Row oli keksinud huntide maale. Ta tundis vampiiri JA HUNDI lõhna. Ta hiilis ühe nurga taha ja jälgis tegevust.

OT: Ikkagi. See peaks nagu võimena siis ikkagi olema. See ei ole minu tegelase suhtes aus, kui nii võib öelda.

"Sest ma ei pea seda vajalikuks sulle avaldada." lausus Ryan. Lihtne ja loogiline. No kuulge, hundi lõhn on enesest mõistetav. Halloo, me viibime huntide maal.

OT:ok,lisan ta ss

"Olgu!"Tal ei olnud tahtmist vaielda.Ta ootas poisi järgmist sammu.

Rowena muutis end rebaseks ning keksis vaikselt lähemale.

Sam teadis seda näolapikest.Ta vaatas vaikselt rebase poole ja kutsus tolle lähemale.

Rowena kekskis lähemale ning tegi näo nagu ta ei teaks midagi.

Sam vaatas jälle poisi poole."Aga ma lähen siis!Tuled ka Row?"

Rowena muutus inimeseks, sest loomana ta rääkida ei saanud. "Muidugi."

Sam lõi tiivad liivad lahti ja hüppas õhku"Ma ei lahku...!"Ta irvitas kalgilt ."Ehk kohtume veel?"Ta ootas veel Row'd.

Row lükkas tiivad välja ja tõusis õhku.